We use cookies, but we won't set any before you navigate to the next page.
You can say no to cookies by clicking here. We'll use a cookie to remember your choice.

Levinuimad sõnad finantskirjaoskuse kontekstis

Prindi lehekülg
h0h1
Krediidikulukuse määr
Krediidikulukuse määr on summa, mille peate laenu võtmise eest igal aastal tasuma. Krediidikulukuse määr on tavaliselt kõrgem kui laenu aastane intressimäär, sest see sisaldab ka terve aasta teenustasusid ja makse. Krediidikulukuse määr aitab teil eri laenude kulukust võrrelda. Mida suurem krediidikulukuse määr, seda rohkem peate enamasti maksma.
Võlakirjad
Võlakiri on mõne valitsuse või ettevõtte välja antud väärtpaber, mis tõendab, et olete neile laenanud mingi summa raha, mille nad lubavad teile kindla intressimääraga tagasi maksta. Võlakirja nimiväärtus on see summa, mille valitsus või ettevõte lubab teile võlakirja maksetähtaja saabudes tagasi maksta. Kuid võlakirjadega kaubeldakse tihti nende nimiväärtusest erineva hinna juures, sest hinda mõjutab ka see, milliseks turg võlakirja tingimusi ja riski hindab.
Krediitkaart
Krediitkaart on maksevahend. Krediitkaardi omanik võib kaardiga väljaminekute eest tasuda ning kaardi väljaandja (näiteks pank) hüvitab seejärel poodidele kulud ja nõuab vastava summa sisse kaardiomanikult – tavaliselt toimub see korra kuus. Tagasimaksmine võib toimuda ka pikema perioodi vältel. Krediitkaartide intressitingimused võivad väljaandjast ja kasutamisest sõltuvalt suurel määral erineda.
Deebetkaart
Deebetkaart on maksevahend. Deebetkaardi omanik võib kaardiga väljaminekute eest tasuda ning kaardi väljaandja hüvitab seejärel poodidele kulud ja nõuab vastava summa kaardiomanikult sisse. Deebetkaart on pangakontoga otseselt seotud ning kulutatud summa võetakse kaardiomaniku kontolt maha kohe pärast kaardi kasutamist.
Hoius
Pangahoius on kõige lihtsam viis raha kogumiseks ja säästmiseks. Hoiusele saab paigutada oma säästud kas lühemaks või pikemaks perioodiks intressi teenima. Hoiustelt teenitav tulu sõltub turu olukorrast, hoiustatud summa suurusest, valuutast, hoiustamisperioodist ja intressimäärast.
Püsikulud
Eraisikute puhul tähendavad püsikulud neid kulusid, mis on lähitulevikus igal kuul peaaegu samad (välja arvatud nt kolimise, auto müümise jms suurte muutuste korral). Sellised kulud on näiteks üüri- või laenumaksed, õppemaksud, elektriarved ja kindlustusmaksed.
Brutotulu
Isiku või ettevõtte brutotulu tähistab teenitud raha, millest pole veel makse (nt tulumaksu) maha arvatud.
Intress
Intress on raha, mida pank või mõni muu finantsasutus raha laenamise eest nõuab. Tavaliselt tähistatakse seda kui protsenti, mis tuleb vastavaks perioodiks laenatud summale juurde maksta.
Investeering
Finantsinvesteering tähendab finantstoote või muu väärtusliku vara ostmist eeldusega selle pealt kasu saada. Teisisõnu on investeerimine raha paigutamine lootuses seeläbi veelgi rohkem raha teenida. Investeerimisega kaasneb risk – suure tuluvõimalusega kaasneb peaaegu alati ka suur risk.
Laen
Laen on lepinguline kokkulepe võlausaldaja (laenaja) ning laenuvõtja vahel, milles võlausaldaja nõustub andma teatud summa laenuvõtjale, kes lubab omalt poolt raha (tavaliselt koos intressiga) tagasi maksta. Enamasti tuleb laen tagasi maksta mingi kindla perioodi jooksul.
Netotulu
Netotulu tähistab teenitud raha, millest on maksud (nt tulumaks) juba maha arvatud.
Arvelduskrediit
Arvelduskrediit on laenuleping, mille alusel on võimalik kokkulepitud limiidi ulatuses ja teatud perioodi jooksul oma kontoseisuga miinusesse minna. Teisisõnu tähendab see, et kontolt on võimalik välja võtta rohkem raha, kui seal parasjagu on. Arvelduskrediidi kasutamise eest maksab konto omanik pangale lepingus sätestatud intressi – seda arvutatakse vaid nende päevade ja selle summa eest, mil arvelduskrediidi limiiti on reaalselt kasutatud. Arvelduskrediidi tagatiseks on enamasti laenuvõtja sissetulek, kuid selleks võib olla ka hoius, kinnisvara vmt.
Aktsiad
Aktsia on ettevõtte omandiüksus. Aktsiatesse on võimalik investeerida. Kasum võib esineda kas kapitali kasvutuluna (aktsia hind tõuseb) või dividendidena (väljamaksed, mida ettevõte oma investoritele teeb).
Maks
Maks on valitsusele makstav raha, mis põhineb teie sissetulekul või teie ostetud kaupade või teenuste hinnal. Saadud raha kasutatakse valitsuse toetamiseks ning avalike teenuste eest tasumiseks. Maks ei ole vabatahtlik makse, vaid seaduses ette nähtud kohustus.
Muutuvkulud
Eraisikute puhul tähendavad muutuvkulud neid kulusid, mis võivad lähitulevikus tunduvalt muutuda (välistades seejuures suured elukorralduse muudatused). Muutuvkulud sõltuvad sellest, kui palju te mingeid asju ostate. Muutuvkuludeks on näiteks riided, toidukaubad, kütus jms.
Omahind
Omahind on toote tootmise või teenuse pakkumise täpne hind enne kogukasumi lisamist. Omahind sisaldab kõiki püsi- ja muutuvkulusid.
Teenustasud
Teenustasu on toote või teenuse koguhinnale liidetav lisakulu, mis on kuni makse hetkeni tihti varjatud. Lisatasud on näiteks restoraniteenusele lisanduv jootraha, tellitud toote kättetoimetuskulud jms.
Osamaksed
Osamaksed on teatud perioodil tehtavad tagasimaksed, millega tasutakse nt järelmaksu või laenuga soetatud toote/teenuse eest võlgu oldavat summat.
Kasum
Kasum on rahasumma, mis jääb üle pärast seda, kui brutotulust on kõik kulud maha arvatud.
Müügihind
Müügihind koosneb omahinnast ja kogukasumist (ühe ühiku müügi kasumimarginaal).
Käibemaks
Käibemaks on toote või teenuse omahinnale lisatav tarbimismaks. Enamikus riikides on käibemaks kauplustes väljas olevatesse hindadesse juba sisse arvestatud, kuid teatud riikides (nt Kanadas) peavad tarbijad ise käibemaksu välja arvutama, et toote või teenuse täpset hinda teada saada.
Välisvaluuta
Välisvaluuta on raha, mida kasutatakse mingis välisriigis, mitte isiku enda asukohamaal. Välisvaluuta ja kohaliku valuuta väärtuse suhet nimetatakse vahetuskursiks.